Kevad meelitas lauluringi õue. Esimesed nartsissid on puhkenud. Kiigele! Kiigele!
Tegelikult tahtsid tüdrukud näha kui kõrgel või madalal on vesi. Vesi oli taandunud tavapärasesse jõesängi. Ja kohe oli rohi kasvamas ja lillekesed õitsemas ja linnud laulmas.
Seekord oli meil kavas väike Emmause teekond (Lk 24:13-31), mis algaski kirikutaguse silla juures. Väljas on küll palju meelikõitvat, mis tähelepanu mujale viib, aga siiski on vahel tore ka lugusid õues jutustada. Seda enam, et ka seekord jutustatav lugu ise leidis aset vabas õhus.
Meie teekond päädis leivamurdmisega pastoraadi saalis. Tundsid ju jüngrid oma õpetaja ära just leivamurdmisest.
Janete jagab leiba Karl-Hermanile. Hakkasime õppima mitut uut laulu. Ühe sõnad kõlavad nõnda: On sul, on sul tükikene leiba? Ära seda sa üksi söö! Vaid koos, vaid koos kaaslasega jaga, siis see leib on maitsvam veel!
Kui nina juba ulatub üle pilli ääre, saab lauluringis kaasa lüüa. Amaia tahab ka klaverit mängida! Ja Triin ei ole kade!
Signel, meie jaoks MUMA kohukeste maaletoojal ja Karl-Hermani emmel, oli sünnipäev.
Kevad meelitas lauluringi õue. Esimesed nartsissid on puhkenud. Kiigele! Kiigele!
Tegelikult tahtsid tüdrukud näha kui kõrgel või madalal on vesi. Vesi oli taandunud tavapärasesse jõesängi. Ja kohe oli rohi kasvamas ja lillekesed õitsemas ja linnud laulmas.
No comments:
Post a Comment