Tänasesse päeva mahtus palju! Tüdrukutega tulime lasteaiast ja läksime pastoraadi taha vaatama kui kõrgele vesi on tõusnud. Silla käsipuud veel paistsid. Aga kui tüdrukud jalgupidi vette said, kaotasid nad kõrvakuulmise ja kaldalolijal tuli vaid ahastusega tõdeda, et tal pole kummikuid jalas ning tüdrukute kaldalemeelitamine on ülimalt raske ülesanne.Pastoraadis oootasid meid külalised Saksamaalt - kaksikud Marion ja Miriam ning väike Marie. Kõik nad räägivad ka eesti keelt ning ka nende vanused klappisid me lauluringi keskmise vanusega. Pisut hämmeldust küll oli, kui nad me elust pulbitsevat seltskonda nägid, aga sujuvalt haarati Saksa preilid omade hulka. Üle hulga aja mängisime taas rongi-laulu-mängu. Teemaks oli palmipuudepüha ja Suur Neljapäev. Jutustuse käigus lapsed nii lehvitasid palmioksi kui murdsid isekeskis leiba. Ja hääleseade on meile meeldima hakanud. Eriti meeldib meile vaadata "et kapis on rott" ja anda käest kätte "sumisevat putukat". Isegi ülestõusmispühade keeruline laul hakkab tasapisi selgeks saama. Kui selgus et Janari ja Janete emmel on sünnipäev, tervitas lauluring teda loomulikult ... lauluga.
No comments:
Post a Comment