Oh seda rõõmu, mis sajab taevast alla koos valge lumega!
Ja kui see lumi veel kokku hakkab ning laste käte all üha kasvab nagu mäestikulaviin ...
Tuppa tulles ootasid kõiki korvi sees õunad ja laste põsedki olid pärast lume sees hullamist punased nagu taliõunad.
Aga viimaks tegime ka näidendiproovi kaks korda läbi. Otsisime kappidest välja kostüümid ning nendega tekkis kohe teine tunne. Tõsi küll kuningate kroonid ja inglite nimbused potsatasid aegajalt maha. Reede õhtu andis ka pisut tunda. Aga sellest hoolimata tuleb meil taaskord üks ütlemata armas jõuluevangeelium!
Selle aasta jõuluevangeeliumis on meil hästi tore trummilaul. Arvan, et lapsed, kes tulla saavad, laulavad sama laulu ka Kose kirikus jõuluõhtu teisel jumalateenistusel.
Ennäe imet! Iga päev on isemoodi. Seekord olid lapsed eelmise korraga võrreldes kui äravahetatud. Kõik olid tublid, andekad ja rõõmsad! Mängisime hääled lahti ja seejärel jagasime kärmelt "Jõuluevangeeliumi" osad. Sel aastal vahetasime rolle. Karjastest said kuningad ja kuningatest karjased, ühest karjasest sai Joosep, Joosepist jällegi kuningas, inglist Maarja ja Maarjast ingel. 
Milline imeline päev! Justkui oleks suvi tahtnud ennast viimast korda enne külmade tulekut meelde tuletada. Soe ja valge ja kõigil tuju helge. Lausa patt oleks kurvastada sellisel päeval. Tulime Kose lasteaia lastega jalgsi lasteaiast ja nautisime iga sammu. Kuigi jah, mõned meist olid rattaga.
Olgu lapsed või täiskasvanud, kõik olid sel päevad eriliselt lahked. Autojuht, kes meid Kehra maanteel üle tee lasi oli erakordselt kannatlik ning ootas kuni me jupikaupa üle tee läksime, hoolimata sellest, et liikusime pea kümne meetriste vahedega.
Riki aitas Rebekal rattaga kirikumäest üles vändata.
Pastoraadi trepil ootasid meid päikese käes peesitavad Triin ja Villem. Tõsi küll, Villemil olid kummikud igaks juhuks jalas. Sügis ikkagi.
Esimese poole tunnist olime õues, sest väljas oli lihtsalt nii ilus. Ainult laululinnud tuli vahepeal õrre peale ritta seada, et parv liiga laiali ei pudeneks. "On tore-tore-tore-tore olla koos" selline refrään on me uuel laulul. Pärast läksime tuppa ja rääkisime loo Saulist, Iisraeli esimesest kuningast. Seejärel arutasime, et mida teeksime meie, kui saaksime ühel ilusal päeval Eestimaa kuningaks või kuningannaks. Potentsiaalsed kuningannad panustaks pidude korraldamisse, kuningad sõja-ja kaitsejõududesse.
Pastoraat, kus me lauluring koos käib, on ikka üks põnev koht. Möödunud ööl olid siin öömajal lõbusad puuseppadest seiklejad-rändurid Saksamaalt. Õpivad ameti selgeks, aga enne kui tööle asuvad, vaatavad maailmas ringi, mida meistrid mujal teinud on ning kolm aastat ei tohi nad oma kodukanti minna. Vaata selle traditsiooni kohta täpsemalt siit: http://en.wikipedia.org/wiki/Journeyman_years
Siis tulid meie lauluringi lapsed, rõõmsad seiklejad nemadki. Tee pealt haarasime kaasa Riki ja lehvitasime tema emmele kõrgel akna peal. 2 sügislaulu on nüüd tõesti selged ja pühapäeval võib need kirikus ette laulda. Piiblilugu käsitles Saamueli sündi ja lapsepõlve Eeli juures.
Viimaks tähistasime veel tagantjärgi Anni sünnipäeva.
Sompus sügisõhtud ei lase meil jalutada ega mängida õues. Mis seal siis ikka, pastoraadis on palju ruumi. Daniel demonstreerib oma legoehitisi.
Kui tunni lõpus me ikka ka midagi maiustamiseks leiame, siis täna olid selleks maiustuseks õunad. Sügis ikkagi.
Tasapisi hiilib sügis ligi ... Vihm ei lasknud selgi kolmapäeval õues kõndida. Sestap sai Kose lasteaia lapsed pakitud autosse ja toodud ühest majast teise. Kohal oli 13 last, mis on sel hooajal meie täiskoosseis. Tunni algust tähistab küünalde süütamine altaril. Proovisime õppida heliredelit. Selleks jaotasime lapsed paarikaupa ja iga paar sai endale ühe noodi. Lõpus oli Janete si ning Triinu ja Mare do. Kaks uut laulu hakkavad selgeks saama ja liikumine ei ole enam nii kaootiline kui esimesel paaril korral.
Kui laulud lauldud, võtsime teemaks Simsoni lood (Km 13-16). Järjekordne tugev Iisraeli kangelane tundus igati tore, aga tema pidev järeleandmine naistele ja kurb kangelassurm jäid meie kuulajaskonnale pisut võõraks.
Millegipärast möödub üks tund lauluringiga nüüd tunduvalt kiiremini kui varemalt. Ei olegi aru saanud mis selle põhjuseks on.
Seekord said laste järgi oodata emmed. Kasu oli mõlemal poolel - emmed said jutustada, lapsed mängida.
Lauluringi lapsed on suve jooksul tublisti kasvanud nii pikkuselt kui tarkuselt. Kose lasteaiast tulime pastoraati nagu eeskujulik kaheksalapseline pere. Jutustada oli küll palju. Sellest mida keegi suvel oli teinud või näinud ja mis kellelgi südame peale 3 kuu jooksul oli kogunenud.
Piiblilugudega läksime tagasi Vanasse Testamenti ja jõudsime Deboora juurde (Km 4). See kange naine meeldis nii poistele kui tüdrukutele. Jõudsime üheskoos järeldusele, et tuleb olla julge isegi siis, kui olukorrad me ümber tunduvad teinekord väga keerulised või hirmsad.
Nüüdsest koguneme taas iga kolmapäv kell 17.00 Kose pastoraadis
Veel üks ilus pühapäev meie lauluringi lastega. Kui julged ja armsad nad on! Pühakojas tunnevad end vabalt, aga samas oskavad olla ka vaoshoitud ja väärikad.
Kirikus kõlavad kõik hääled pisut teisti kui mujal. Ka laste hääled. Süda läheb soojaks! Need lapsed laulavad sellest, mida teavad.
Lastepäeval mängisid Diana ja Eda merd ja kalapüüdmist. Laste ettepanekul püüti merest ennekõike haisid ja heeringaid.
Lauluringi aastaring saab jälle täis. Me kohtume veel pühapäeval ja laulame kirikus, aga siis on aeg minna suvepuhkusele.
Seekord rääkisime loo mehest, kes ainsana tuli tänama (Lk 17). Seepeale väitsid kõik lapsed, et nemad ütlevad alati aitäh.
Siis võtsimegi ette paberid ja kätte pintslid ja mõtlesime mille eest meil on põhjust öelda aitäh. Mis teeb meid õnnelikuks.
Neid mõtteid ja asju kogunes päris palju.
Pallist kommideni, emmest-issist robotiteni, kodust päikeseni, maast taevani.
Jahedaks tõmbunud kevad ajas meid tagasi tuppa. Et aga toas, õigemini pastoraadi saalis, on klaver, mille järgi häält parajaks seada, oli see isegi hea. Täna õnnestus häälekesed päris ilusti ritta seada.
Õeksed Liisu ja Anni teineteise embuses.
Lugu oli sedapuhku lesknaise leptonitest (Mk 12:41-44). Meil olid paberist tehtud mängurahad, mida igaüks sai ise annetuskasti panna. Kui rahade jagamiseks läks, tahtis igaüks endale ikka suuremat numbrit saada. Villem on võidukas oma 300 rahaga.
Kuigi kõik tahtsid raha omada, oldi valmis ka mängurahast loobuma. Kuidas sai aga lesknaise kaks leptonit kõige suurem annetus olla, vajas pikka seletust. Janar paistis kõige paremini mõistvat suure südame mõistatust. 
Täna tulime taas lasteaiast jalgsi. Isegi Tiit oli meil kaasas. Kose juures tegime väikese peatuse.
Oo, milline suvekuumus mai keskel! Tuppa ei tõmba meid ükski vägi. Mänguväljakul on teisi lapsi, sestap sätime meie end istuma kaevu lähistele. Räägime lugu viiest leivast ja kahest kalast. Igati arusaadav lugu.
Jarko läheb kaevule. Või paelub teda hoopis ilus sinine kiiver?
