Sel haruldasel kuupäeval, mis vaid iga nelja aasta tagant veebruari lõppu ilmub, oli meil ilus-rõõmus kogunemine. Õppisime üht uut laulu ülestõumispühadeks. Laste hääled kõlasid rõõmsalt ja suud olid naerul. Pärast vaatasime suure ekraani pealt multikat Taavetist ja Koljatist.
Lõpuks püüdsime taas mängida "bakteri" jooksumängu, kuid seekord kukuti niivõrd mitu korda pikali ja põrgati millegi otsa, et viimaks võtsime pisut rahulikuma istumismängu, kus keskelolija püüab paberitoruga puudutada inimest, kelle nime mängijad ütlevad. See tõi kaasa palju nalja, sest kui näed ähvardavat paberitoru lähenemas, on korraga kõik nimed peast pühitud..
No comments:
Post a Comment