Friday, October 28, 2011

viinakuu 26. päev

Milline imeline päev! Justkui oleks suvi tahtnud ennast viimast korda enne külmade tulekut meelde tuletada. Soe ja valge ja kõigil tuju helge. Lausa patt oleks kurvastada sellisel päeval. Tulime Kose lasteaia lastega jalgsi lasteaiast ja nautisime iga sammu. Kuigi jah, mõned meist olid rattaga.
Olgu lapsed või täiskasvanud, kõik olid sel päevad eriliselt lahked. Autojuht, kes meid Kehra maanteel üle tee lasi oli erakordselt kannatlik ning ootas kuni me jupikaupa üle tee läksime, hoolimata sellest, et liikusime pea kümne meetriste vahedega.
Riki aitas Rebekal rattaga kirikumäest üles vändata.Pastoraadi trepil ootasid meid päikese käes peesitavad Triin ja Villem. Tõsi küll, Villemil olid kummikud igaks juhuks jalas. Sügis ikkagi.
Esimese poole tunnist olime õues, sest väljas oli lihtsalt nii ilus. Ainult laululinnud tuli vahepeal õrre peale ritta seada, et parv liiga laiali ei pudeneks. "On tore-tore-tore-tore olla koos" selline refrään on me uuel laulul. Pärast läksime tuppa ja rääkisime loo Saulist, Iisraeli esimesest kuningast. Seejärel arutasime, et mida teeksime meie, kui saaksime ühel ilusal päeval Eestimaa kuningaks või kuningannaks. Potentsiaalsed kuningannad panustaks pidude korraldamisse, kuningad sõja-ja kaitsejõududesse.

viinakuu 19. päev

Seekord olid lauluringis külalised - Kosejõe kooli algklasside õpilased koos oma õpetaja Kahro Kiviloga, kes meie lastelegi taas hääleseadet tegi. Lapsed esinesid vastastikku üksteisele ja seekord rääkis piiblulugu Saamuelist Rein Keskpaik.

viinakuu 9. päev


Lõikustänupühal laulsid lapsed kirikus: "Tasapisi, tasapisi sügis hiilib ligi" ja läksid siis koos Eda, Tiina ja Eveliniga pastoraati lastepäevale.

Wednesday, October 5, 2011

viinakuu 5. päev

Pastoraat, kus me lauluring koos käib, on ikka üks põnev koht. Möödunud ööl olid siin öömajal lõbusad puuseppadest seiklejad-rändurid Saksamaalt. Õpivad ameti selgeks, aga enne kui tööle asuvad, vaatavad maailmas ringi, mida meistrid mujal teinud on ning kolm aastat ei tohi nad oma kodukanti minna. Vaata selle traditsiooni kohta täpsemalt siit: http://en.wikipedia.org/wiki/Journeyman_years
Siis tulid meie lauluringi lapsed, rõõmsad seiklejad nemadki. Tee pealt haarasime kaasa Riki ja lehvitasime tema emmele kõrgel akna peal. 2 sügislaulu on nüüd tõesti selged ja pühapäeval võib need kirikus ette laulda. Piiblilugu käsitles Saamueli sündi ja lapsepõlve Eeli juures.Viimaks tähistasime veel tagantjärgi Anni sünnipäeva.

Thursday, September 29, 2011

Mihklikuu 28. päev

Mihklipäeva eelõhtul hakkas meie klaver ise mängima. Meil ei olnud muud vaeva kui vaid kaasa laulda. Tegelikult pidi Triin linna minema, mängis meile lood pilli sisse ja jättis meid omapead. Ei tea kuhu täna Jarnar ja Janete jäid? Lahtilaulmisel kasutasime seekord toredat põrra-põrrat, mis üksjagu elevust tekitas. Siis laulsime oma 2 laulukest, istusime ringi ja rääkisime lugu veel ühest toredast Vana Testamendi kangelannast - Rutist (Rt). Kui laulude ajal on meil pisut raske paigal püsida, siis lugude jutustamise aegu on vaikus. Lood on põnevad ja ega vist tänapäeval enam väga palju sellist lugude jutustamise kommet ole. Aga selles on kahtlemata oma võlu. Vahelduseks kõigele ekraanidelt tulvavale, ning raamatust mahaloetule.

Maria tahab alati pärast tundi mängida väga palju ja väga kaua! Ja kuhu need vanemad alati kiirustavad? Võtke ometi aeg maha ja nautige hetke!

Sompus sügisõhtud ei lase meil jalutada ega mängida õues. Mis seal siis ikka, pastoraadis on palju ruumi. Daniel demonstreerib oma legoehitisi.

Kui tunni lõpus me ikka ka midagi maiustamiseks leiame, siis täna olid selleks maiustuseks õunad. Sügis ikkagi.





Thursday, September 22, 2011

mihklikuu 21. päev

Tasapisi hiilib sügis ligi ... Vihm ei lasknud selgi kolmapäeval õues kõndida. Sestap sai Kose lasteaia lapsed pakitud autosse ja toodud ühest majast teise. Kohal oli 13 last, mis on sel hooajal meie täiskoosseis. Tunni algust tähistab küünalde süütamine altaril. Proovisime õppida heliredelit. Selleks jaotasime lapsed paarikaupa ja iga paar sai endale ühe noodi. Lõpus oli Janete si ning Triinu ja Mare do. Kaks uut laulu hakkavad selgeks saama ja liikumine ei ole enam nii kaootiline kui esimesel paaril korral.
Kui laulud lauldud, võtsime teemaks Simsoni lood (Km 13-16). Järjekordne tugev Iisraeli kangelane tundus igati tore, aga tema pidev järeleandmine naistele ja kurb kangelassurm jäid meie kuulajaskonnale pisut võõraks.
Millegipärast möödub üks tund lauluringiga nüüd tunduvalt kiiremini kui varemalt. Ei olegi aru saanud mis selle põhjuseks on.

Thursday, September 15, 2011

mihklikuu 14. päev

Avastasime, et suur osa lauluringist läheb tuleval aastal kooli. Praegu on mu hulgas üksainus koolipoiss - Janar. Oi-oi kui tõsiseks teeb kool ühe lõbusa poisi.

Tund möödus nii kiirelt, et fotode tegemiseks ei jäänud aega. Sai mõned klõpsud siis tehtud peale tunde. Aga tunni osas peab taaskord kiitma me lauluringi lapsi. Suvega on tarkust ja paigalpüsimisoskust tublisti lisandunud. Viisipidamisega tuleb küll veel kõvasti vaeva näha, aga tasapisi teeme selleski osas edusamme. Hea, et meie hulgas on selline laululind nagu Karl Herman.

Erandkorras lugesime seekord piiblilugu raamatust. See oli nii pikk jutustus, et ei olnud isegi jutustajale pähe jäänud. Lugu rääkis Gideonist, kes suutis võita võimsa vaenlase (Km 6 ja 7)

Marie liitus taas meiega. Prillid muudavad lapse tunduvalt täiskasvanulikumaks.
Seekord said laste järgi oodata emmed. Kasu oli mõlemal poolel - emmed said jutustada, lapsed mängida.