Mihklipäeva eelõhtul hakkas meie klaver ise mängima. Meil ei olnud muud vaeva kui vaid kaasa laulda. Tegelikult pidi Triin linna minema, mängis meile lood pilli sisse ja jättis meid omapead. Ei tea kuhu täna Jarnar ja Janete jäid? Lahtilaulmisel kasutasime seekord toredat põrra-põrrat, mis üksjagu elevust tekitas. Siis laulsime oma 2 laulukest, istusime ringi ja rääkisime lugu veel ühest toredast Vana Testamendi kangelannast - Rutist (Rt). Kui laulude ajal on meil pisut raske paigal püsida, siis lugude jutustamise aegu on vaikus. Lood on põnevad ja ega vist tänapäeval enam väga palju sellist lugude jutustamise kommet ole. Aga selles on kahtlemata oma võlu. Vahelduseks kõigele ekraanidelt tulvavale, ning raamatust mahaloetule.
Maria tahab alati pärast tundi mängida väga palju ja väga kaua! Ja kuhu need vanemad alati kiirustavad? Võtke ometi aeg maha ja nautige hetke!
Sompus sügisõhtud ei lase meil jalutada ega mängida õues. Mis seal siis ikka, pastoraadis on palju ruumi. Daniel demonstreerib oma legoehitisi.
Kui tunni lõpus me ikka ka midagi maiustamiseks leiame, siis täna olid selleks maiustuseks õunad. Sügis ikkagi.
Sompus sügisõhtud ei lase meil jalutada ega mängida õues. Mis seal siis ikka, pastoraadis on palju ruumi. Daniel demonstreerib oma legoehitisi.
Kui tunni lõpus me ikka ka midagi maiustamiseks leiame, siis täna olid selleks maiustuseks õunad. Sügis ikkagi.
No comments:
Post a Comment