Kevadeõhtuti kutsub päeke meid mängima pastoraadi lõunapoolsesse külge. Saskial oli seljas sädemeid pilduv pluus, mis koostöös päikesekiirtega joonistas seinale hüplevad tähed. Tähed tekitasid omakorda kilkeid ja rõõmu. Ka CD plaat tahtis enne muusika mängimist valgusega mängida ning maalis seinale tantsiva vikerkaare.
Ilmastik jäi selles tunnis omamoodi märksõnaks, sest hiljem sai iga laps olla kord ilmaennustaja
ja ülejäänud lastega tegime vastava ilma häält, mida ilmaennustaja
lubas - seenevihma või paduvihma, päikest või äikest. Et seekord Triin
tundi ei jõudnud, siis me lauluõppimisega ei tegelenudki.
Piiblilugudega läksime tagasi Vanasse Testamenti, ning kuulasime, kuidas Taavetil õnnestus isegi põgenikuna leida nii head sõbrad, kes olid talle valmis tooma allikavett vaenlaste käes olevast Petlemmast. Arutasime millised sõbrad on meil. Leidsime, et igaühel on mõni hea sõber.
No comments:
Post a Comment