küünlakuu 15. päev

Küll on hea, et Kose lasteaia ja pastoraadi vahet sõidab mahukas auto. Täna puges sinna sisse nende endi väitel üheksa last, kes rõõmsalt ise ka itsitasid, et autojuhil on ikka tõesti suur pere (täpsustatud andmetel istus autos siiski seitse last). Kirikumõisa jõudes tegime tõsist lauludrilli, et Villem saaks ruttu jalgpallitreeningusse kiirustada. Eesti hümn, "Hoia Jumal Eestit" ja me oma kaks laulukest tulevad juba üpris hästi välja.
Kui Villem oli läinud, istusime teiste lastega maha ja rääkisime kodust. Lapsed nimetasid asju, mis neile oma kodus meeldib. Nad nimetasid ema ja isa, maja, aga ka kassi, mänguasju ja ... Jumalat. Võibolla viimast nimetasid nad ennekõike seetõttu, et oleme ikkagi kiriku laste lauluring. Aga mine sa tea.Siis läksime teise tuppa ja asusime guaššidega maalima pilti kodust. Tahame vabariigi aastapäevaks teha neist siia samasse pastoraati väikese väljapaneku.

küünlakuu 8. päev

"Kõigil kiire aina kiire... kuhu nad küll tõttavad?" laulavad me lapsed. Ma ei tea kui hästi nad mõistavad selle laulu (ja ka teiste laulude) sõnumit. Aga iga kord, kui nad sama laulu lõpus laulavad "Äkki homme, juba homme jooksma pean koos teistega", vaatan neid ja mõtlen, et õnneks on teil veel pisut lapsepõlve. Veel pisut.Meie tõttame isegi kui hetkeks peatume. Neil on veel pisut võimalus mängida ja naerda heledat naeru.Piiblilugu rääkis Jeesuse ristimisest. Ülalt laskuv valge tuvi ja taevast kostuv hääl tundusid lastele eriti põnevad.
Seekord oli Liisu sünnipäev. Meie laulsime talle. Liisu, kange tüdruk nagu ta on, kamandas tunni lõpus kõik lapsed järjekorda, istus ise toolile, võttis kaasavõetud kommikarbi sülle ja jagas nagu tõeline jõuluvana kõigile kommi. Ainult salmi ei küsinud, aga eks me olime laulnud neid salme juba küll.

küünlakuu 1. päev

Talv annab päev-päevalt üha rohkem tunda oma tõelist palet. Pakane on aga kaasa kutsunud päikese! Pime ja soe asendus valge ja külmaga. Hea, et looduses on tasakaal. Laste hulgas ka. Kui eelmine kord näitasid lauluringi lapsed oma paukuvat poolt, siis seekord olid nad lausa päikeselised. Samas ka päikesekullastel päevadel juhtub üksikuid pilvi üle taeva sõudma. See on elu. Seekord polnud me hõbehäälsel Karl Hermanil laulutuju. Ja kuidas sa ikka laulad kui tuju ei ole! Kirkel jällegi õnnestus ühe jooksumängu käigus põrandale potsatada nii õnnetult, et seegi võttis laulutuju ära.
Lugu rääkisime Ristija Johannesest, rääkisime ka ristimisest ja headest ja halbadest tegevustest. Selleks oli meil üks mäng. Tegevusi nimetasid lapsed ise ja ise ka otsustasid kas see või teine on hea või halb. Keui teiste tegevustega oli enam-vähem selge, kas see on hea või halb, siis mõningat segadust tekitas ostmise-tegevus. Kas ostmine liigitub hea või halva tegevuse hulka? Jõudsime veendumusele, et sõltub, mida ja kui palju ostad.
Janari ja Janete pere tuli paar päeva tagasi Indiast ja tõi lauluringile ookeani äärest külakostiks magusa maheda ananassi. Sealt tulebki Helen otse Indiast läbi põhjamaise pakase, palavas päikeses küpsenud (nii Helen kui ananass) tükeldatud ananass karbi sees.

Näärikuu 18. päev

Päev, kuhu jagus lund ja lugusid. Kirikumõis oli soe ja lapsed rõõmsad. Koos Joosepi, Maarja ja 12.-aastase Jeesusega võtsime ette iga-aastase teekonna Jeruusalemma.
Triinule ja Marele tuli peale luulevaim ning lauluringile sündis armas laul. Saskia tõi kaasa piparkoogimaja (eelmisel aastal tõid sarnase maja jagamiseks Janar ja Janete). Lisaks kõigele oli Karl-Hermani ja Triinu sünnipäeva eelõhtu.Mängisime "Tagumine paar välja". Hea on nentida, et sellised vanad vahvad mängud sobivad kõikide põlvkondade lastele.

Näärikuu 11. päev

Üle pika talvevaheaja kohtusime taas. Lapsevanemad olid pisut hajevil, neid tuli koos lastega koolimaja juurest kinni püüda ja kirikumäest üles suunata. Laste meeleolud lainetasid üles alla - kord oldi kohal kõigi meeltega, samas jälle laiali ja hajevil.

Jõuluevangeeliumi õppimise aegu me piiblulugusid ei jutustanud, kuid nüüd jätkasime sealt kus jõululugu lõppes ja põgenesime koos Joosepi ja Maarjaga Egiptusesse. Kui Heroodes suri, läksime koos nendega Naatasretti. Pisut õppisime ka me oma naaberriikide pealinnade nimesid.

Uus laul, mille praegu käsile võtsime, räägib sellest, kuidas kõigil on kiire, kuid meile meeldib istuda kivile ja pilvi vaadata.

Jõulukuu kiired päevad

Meie võrratu rändteatri trupp pakkis kokku kostüümid ja rekvisiidid ning läks teele. Esinesime Ardu Lasteaias, Paunküla Vanadekodus, Kose pastoraadis, Ravila Lasteaias ja Ravila Hooldekodus. Viis etendust, viis jõuluevangeeliumi, 12 primadonnat ja superstaari, keda igal pool pärjati uhkete kommikuhjadega.

Rõõmsaid jõule ja kohtume uuel aastal 2012!

Jõulukuu 9. päev

Väljas on imeline-tormine talveilm ja me ei kiirustanud seekord tuppa tulekuga.
Oh seda rõõmu, mis sajab taevast alla koos valge lumega!Ja kui see lumi veel kokku hakkab ning laste käte all üha kasvab nagu mäestikulaviin ...

Tuppa tulles ootasid kõiki korvi sees õunad ja laste põsedki olid pärast lume sees hullamist punased nagu taliõunad.Aga viimaks tegime ka näidendiproovi kaks korda läbi. Otsisime kappidest välja kostüümid ning nendega tekkis kohe teine tunne. Tõsi küll kuningate kroonid ja inglite nimbused potsatasid aegajalt maha. Reede õhtu andis ka pisut tunda. Aga sellest hoolimata tuleb meil taaskord üks ütlemata armas jõuluevangeelium!