Thursday, September 22, 2011

mihklikuu 21. päev

Tasapisi hiilib sügis ligi ... Vihm ei lasknud selgi kolmapäeval õues kõndida. Sestap sai Kose lasteaia lapsed pakitud autosse ja toodud ühest majast teise. Kohal oli 13 last, mis on sel hooajal meie täiskoosseis. Tunni algust tähistab küünalde süütamine altaril. Proovisime õppida heliredelit. Selleks jaotasime lapsed paarikaupa ja iga paar sai endale ühe noodi. Lõpus oli Janete si ning Triinu ja Mare do. Kaks uut laulu hakkavad selgeks saama ja liikumine ei ole enam nii kaootiline kui esimesel paaril korral.
Kui laulud lauldud, võtsime teemaks Simsoni lood (Km 13-16). Järjekordne tugev Iisraeli kangelane tundus igati tore, aga tema pidev järeleandmine naistele ja kurb kangelassurm jäid meie kuulajaskonnale pisut võõraks.
Millegipärast möödub üks tund lauluringiga nüüd tunduvalt kiiremini kui varemalt. Ei olegi aru saanud mis selle põhjuseks on.

Thursday, September 15, 2011

mihklikuu 14. päev

Avastasime, et suur osa lauluringist läheb tuleval aastal kooli. Praegu on mu hulgas üksainus koolipoiss - Janar. Oi-oi kui tõsiseks teeb kool ühe lõbusa poisi.

Tund möödus nii kiirelt, et fotode tegemiseks ei jäänud aega. Sai mõned klõpsud siis tehtud peale tunde. Aga tunni osas peab taaskord kiitma me lauluringi lapsi. Suvega on tarkust ja paigalpüsimisoskust tublisti lisandunud. Viisipidamisega tuleb küll veel kõvasti vaeva näha, aga tasapisi teeme selleski osas edusamme. Hea, et meie hulgas on selline laululind nagu Karl Herman.

Erandkorras lugesime seekord piiblilugu raamatust. See oli nii pikk jutustus, et ei olnud isegi jutustajale pähe jäänud. Lugu rääkis Gideonist, kes suutis võita võimsa vaenlase (Km 6 ja 7)

Marie liitus taas meiega. Prillid muudavad lapse tunduvalt täiskasvanulikumaks.
Seekord said laste järgi oodata emmed. Kasu oli mõlemal poolel - emmed said jutustada, lapsed mängida.

Monday, September 5, 2011

Mihklikuu 7. päev

Lauluringi lapsed on suve jooksul tublisti kasvanud nii pikkuselt kui tarkuselt. Kose lasteaiast tulime pastoraati nagu eeskujulik kaheksalapseline pere. Jutustada oli küll palju. Sellest mida keegi suvel oli teinud või näinud ja mis kellelgi südame peale 3 kuu jooksul oli kogunenud.

Siin ootasid meid veel kaks Uuemõisa lasteaia poissi, mingil hetkel lisandus Janete ja tunni lõpus ilmus välja Janar. Hakkasime õppima kaht meie jaoks päris uut laulu. Üllatusena selgus, et keerulisem (imeilus sügise saabumise) laul on laste jaoks lihtsam ja suurtele lihtsana paistnud Aafrika lauluke on laste jaoks ütlemata keeruline. Aga sellest hoolimata oli tore vanade heade sõpradega jälle kokku saada!Piiblilugudega läksime tagasi Vanasse Testamenti ja jõudsime Deboora juurde (Km 4). See kange naine meeldis nii poistele kui tüdrukutele. Jõudsime üheskoos järeldusele, et tuleb olla julge isegi siis, kui olukorrad me ümber tunduvad teinekord väga keerulised või hirmsad.
Viimaks said lapsed, keda vanemad tagant ei kiirustanud ka pisut mängida.

Kangema iseloomuga tüdrukud panid tööpäevast väsinud isade kannatlikkuse proovile võttes mängimiseks veel õige pisut aega.Nüüdsest koguneme taas iga kolmapäv kell 17.00 Kose pastoraadis

Monday, May 30, 2011

lehekuu 29. päev

Veel üks ilus pühapäev meie lauluringi lastega. Kui julged ja armsad nad on! Pühakojas tunnevad end vabalt, aga samas oskavad olla ka vaoshoitud ja väärikad.



Kirikus kõlavad kõik hääled pisut teisti kui mujal. Ka laste hääled. Süda läheb soojaks! Need lapsed laulavad sellest, mida teavad.


Lastepäeval mängisid Diana ja Eda merd ja kalapüüdmist. Laste ettepanekul püüti merest ennekõike haisid ja heeringaid.





Laseme me väikesed rõõmsad ja rahutud laululinnud suveks lendu. Las laulavad metsades ja mererannas, taluõuedes, kõikvõimalikes ja võimatutes paikades. Jääme ootama sügist ning sõprade taaskohtumist, aga oleme avatud ka uutele sõpradele, kes tahavad meiega liituda!

Thursday, May 26, 2011

lehekuu 25. päev

Lauluringi aastaring saab jälle täis. Me kohtume veel pühapäeval ja laulame kirikus, aga siis on aeg minna suvepuhkusele.


Seekord rääkisime loo mehest, kes ainsana tuli tänama (Lk 17). Seepeale väitsid kõik lapsed, et nemad ütlevad alati aitäh.


Siis võtsimegi ette paberid ja kätte pintslid ja mõtlesime mille eest meil on põhjust öelda aitäh. Mis teeb meid õnnelikuks.

Neid mõtteid ja asju kogunes päris palju.



Pallist kommideni, emmest-issist robotiteni, kodust päikeseni, maast taevani.


















Tuesday, May 17, 2011

Lehekuu 17. päev

Jahedaks tõmbunud kevad ajas meid tagasi tuppa. Et aga toas, õigemini pastoraadi saalis, on klaver, mille järgi häält parajaks seada, oli see isegi hea. Täna õnnestus häälekesed päris ilusti ritta seada.
Õeksed Liisu ja Anni teineteise embuses.
Lugu oli sedapuhku lesknaise leptonitest (Mk 12:41-44). Meil olid paberist tehtud mängurahad, mida igaüks sai ise annetuskasti panna. Kui rahade jagamiseks läks, tahtis igaüks endale ikka suuremat numbrit saada. Villem on võidukas oma 300 rahaga.
Kuigi kõik tahtsid raha omada, oldi valmis ka mängurahast loobuma. Kuidas sai aga lesknaise kaks leptonit kõige suurem annetus olla, vajas pikka seletust. Janar paistis kõige paremini mõistvat suure südame mõistatust.

Wednesday, May 11, 2011

lehekuu 11. päev

Täna tulime taas lasteaiast jalgsi. Isegi Tiit oli meil kaasas. Kose juures tegime väikese peatuse.
Oo, milline suvekuumus mai keskel! Tuppa ei tõmba meid ükski vägi. Mänguväljakul on teisi lapsi, sestap sätime meie end istuma kaevu lähistele. Räägime lugu viiest leivast ja kahest kalast. Igati arusaadav lugu.

No kuidas seda rütmi-tunnet küll lastele anda?

Igasugused putukad-mutukad, võililled, kass ja helikopter viivad aeg-ajalt me tähelepanu küll mujale, aga sellegipoolest on õues hää olla.

Jarko läheb kaevule. Või paelub teda hoopis ilus sinine kiiver?