Veel üks ilus pühapäev meie lauluringi lastega. Kui julged ja armsad nad on! Pühakojas tunnevad end vabalt, aga samas oskavad olla ka vaoshoitud ja väärikad.
Kirikus kõlavad kõik hääled pisut teisti kui mujal. Ka laste hääled. Süda läheb soojaks! Need lapsed laulavad sellest, mida teavad.
Lastepäeval mängisid Diana ja Eda merd ja kalapüüdmist. Laste ettepanekul püüti merest ennekõike haisid ja heeringaid.
Laseme me väikesed rõõmsad ja rahutud laululinnud suveks lendu. Las laulavad metsades ja mererannas, taluõuedes, kõikvõimalikes ja võimatutes paikades. Jääme ootama sügist ning sõprade taaskohtumist, aga oleme avatud ka uutele sõpradele, kes tahavad meiega liituda!


Siis võtsimegi ette paberid ja kätte pintslid ja mõtlesime mille eest meil on põhjust öelda aitäh. Mis teeb meid õnnelikuks.







Täna tulime taas lasteaiast jalgsi. Isegi Tiit oli meil kaasas. Kose juures tegime väikese peatuse.
Oo, milline suvekuumus mai keskel! Tuppa ei tõmba meid ükski vägi. Mänguväljakul on teisi lapsi, sestap sätime meie end istuma kaevu lähistele. Räägime lugu viiest leivast ja kahest kalast. Igati arusaadav lugu.





Jutustatud lugu oli külluslikust kalasaagist (Jh 21:1-14). Meil on olemas tore puust paat ja mängu-jüngrid, mille abil sündis imeline jutustus me silme all.